.. raamat
MULD. TSIVILISATSIOONIDE HÄVING
Geoloogi ja geomorfoloogi David R. Montgomery raamat Muld. Tsivilisatsioonide häving (Dirt: The Erosion of Civilizations) jutustab tsiviliseeritud maailma ajaloo, tehes seda täiesti ootamatus võtmes – läbi mulla. Autor alustab raamatut Charles Darwini elu viimastest aastatest, mil evolutsiooniteooria isa lähikondsed tundsid, et ilmselt on kuulus teadlane lõplikult „ära pööranud“, kuivõrd tänapäevase teaduse üks pioneere veetis oma eluõhtut, täites klaasist kaste mulla ja lehtedega ning loendades vihmausse. Kas teadlane ja harrastusfarmer oli oma pikkade teadusrännakute lõpus tõesti reaalsustaju kaotanud, või oli ta ka veel oma elu lõpul jõudnud jälile millelegi olulisele?
Edasi vaatleb autor läbi ajaloo suurte tsivilisatsioonide tõuse ja langusi, pööramata suuremat tähelepanu suurtele linnadele, võidukatele armeedele ja geniaalsetele juhtidele, vaid keskendudes maale, mis neid kõiki toitis. Geoloogilisi materjale ajalooallikatega kõrvutades jutustavad esimesed meile oma loo, mis toob paljuski uut selgust kunagiste hiilgavate tsivilisatsioonide nukratele saatustele, mis sõna otseses mõttes liivana läbi peo libisesid. Läbi vanaaja, antiikaja, keskaja, maailmavallutuste ajastu ja industriaalrevolutsiooni võidukäigu jõuame tänapäeva, nentides, et inimene on oma olemuselt ikka üks ja seesama – võimetu õppima oma vigadest ja nägema, et muld, mida ta rämpsuna kohtleb, tasahilju oma narrijale samaga vastab. Kas järjepidevas sama reha peale astumises on süüdi kurb tõsiasi, et inimese eluiga on liialt üürike, nägemaks ja teadvustamaks mulla üleekspluateerimise tagajärgi või ongi ta rändrohutirtsu sarnane olend, kes väärib oma saatust?
Mõned väljalõiked raamatust:
Sisukord
Leheküljed 24 ja 25
Leheküljed 56 ja 57
Leheküljed 122 ja 123
Leheküljed 166 ja 167
Leheküljed 168 ja 169
Leheküljed 212 ja 213
